Hoonete energiakulud moodustavad ca 40 % Euroopa Liidu energia kogutarbimisest. Ehitussektor kasvab, kasvuga koos suureneb ka summaarne tarbimine. On ütlematagi selge, et nõnda ei saa see igavesti kesta.
Eestis on hoonete energiatarve üle 40 % üldisest energiatarbest, millest omakorda ca 63 % moodustavad kortermajad ja avalik sektor. Hoonete valdkonnas peitub märkimisväärne potentsiaal energiasäästuks. Seda nii olemasoleva hoonefondi mõistliku renoveerimise kui ka uute hoonete rajamise osas.
Tänaseks päevaks ollakse Brüsselis seisukohal, et veel mõni aasta tagasi utoopilisena tundunud plaan 20/20/20 on vaid vahepeatus suurema eesmärgi poole liikumisel. Refereerides vähese CO2-heitega majanduse edenemiskava tuleb tõdeda, et hoonesektori CO2 heidet plaanitakse 2050. aastaks vähendada ligikaudu 90 % võrra. Aasta 2050 tundub täna hoomamatult kaugena ja nii pikka perspektiivi pole siinne rahvas harjunud endale ette kujutama. Et kauge ja udune unelm teotahet pärssima ei hakkaks, vaatleme märksa lähemat ajahorisonti:
Tulenevalt direktiivist 2010/31/EL peavad Eestis 2018 aasta 31. detsembri seisuga olema avaliku sektori uued hooned liginullenergiahooned ja kõikide uutele hoonetele hakkavad kehtima liginullenergiahoonete nõuded alates 31.12.2020. Tõsi, termin liginullenergiahoone on veel täna täpselt defineerimata, aga fakt on see, et nimetatud hoone energiatarve erineb tänastest energiatõhususe miinimumnõuetest oluliselt, mõne hoone tüübi puhul isegi kuni kolm korda.
Liginullenergiahoone on väga madala energiatarbega hoone, milles kasutatav energia peab olulisel määral pärinema kohapeal või lähiümbruses toodetud taastuvatest energiaallikatest. Liginullenergiahoone taseme saavutamine eeldab võimalikult väikeste jahutus- ja soojusenergia vajaduste saavutamist arhitektuuriliste lahendustega, väga efektiivseid tehnosüsteeme ja lokaalset taastuvenergia tootmist.
Liginullenergiahoone on väga madala energiatarbega hoone, milles kasutatav energia peab olulisel määral pärinema kohapeal või lähiümbruses toodetud taastuvatest energiaallikatest. Liginullenergiahoone taseme saavutamine eeldab võimalikult väikeste jahutus- ja soojusenergia vajaduste saavutamist arhitektuuriliste lahendustega, väga efektiivseid tehnosüsteeme ja lokaalset taastuvenergia tootmist.
Valdkonnas tegutsedes teame väga hästi kui kaua võtab aega ühe hoone kavandamine ja ehitamine. Samuti teame, millised faktorid on peamised kavandamise ja ehitamise mõjutajad -nende tunnistamine on teinekord piinlikkust tekitav…
Et 2018.aasta lõpus valmiv maja oleks nõuetele vastav,tuleb tänased valikud teha juba kindla teadmise ja veendumusega, et järelejäänud ca 1800 tööpäeva ei mööduks asjatult. Energiatõhusa hoone kavandamine, ehitamine ja käitamine eeldab läbimõeldud protsessi, milles kõik osalejad teavad täpselt kuhu liigutakse. Protsessi suunab hoone omanik, ehk teiste osapoolte jaoks Tellija. Tellija teadlikud valikud on edu pant. Teadlikud valikud algavad meeskonna komplekteerimisest ja komplekteerimise alustest. Siinkohal oleks paslik meelde tuletada üht vana üleskorjatud mõttetera, mis ütleb: „Hoone kogukulude tase määratakse ära enne kui esimene joon paberile tõmmatakse“. Mina tõlgendaks seda nõnda, et Tellija lähteülesanne ja meeskonna valik määravad ära lõpptulemuse. Arvestades energiatõhususe kriteeriumit võiks lõpptulemus vastata ka järgnevale skeemile:
Tark jutt
ReplyDelete